79-aastase Sylvester Stallone’i ilmumine Kennedy Center Honorsile muutus sensatsiooniks. Kolmekordne Oscarivõitja astus vaibale, toetudes kepile – esimest korda kogu oma karjääri jooksul. Hollywood ahhetas: Rocky, kes alati paljaste kätega seinu murdis, on nüüd sunnitud võitlema mitte väljamõeldud vastastega, vaid omaenda kehaga.
Näitleja 57-aastane abikaasa Jennifer Flavin oli talle sõna otseses mõttes samm-sammult kõrval. Pärast eelmise aasta peaaegu-lahutust on nende koosolemine juba sündmus, kuid seekord rääkis tema pilk kõike: abikaasa vajab tuge. Ja jah, ta on tema kõrval.
Kümnete aastate jooksul on Stalone muutnud oma keha vigastuste kaardiks: rollide jaoks on ta rebinud lihaseid, löönud välja liigeseid, murdnud kaelalülisid. Filmi „Rocky 4” võtetel sattus ta isegi intensiivravi osakonda pärast lööki südame piirkonda. Filmis „Päästetud” sai ta selgroo nii tõsise vigastuse, et arstid pidid seda metallkonstruktsiooniga tugevdama. Vaatajad näevad jõudu. Arstid – ime, et ta üldse kõndida suudab.
Lisage siia Pamela Andersoni hiljutised tunnistused kahtlase ettepaneku kohta „läheduse eest” ja saab selgeks: Stallone ümber on jälle torm. Aga fakt, et ta ilmus avalikkuse ette kepiga, on õhtu peamine uudis. Aastatepikkune võitlus on jõudnud inimeseni, kes on alati mänginud neid, kes ei anna alla.
Kuid sellel lool on soe lõpp: kriisist hoolimata on Sylvester ja Jennifer säilitanud oma pere. Ja kui nad koos saalis seisisid, kui saal tema auhinda aplodeeris, oli selles midagi väga isiklikku. Mitte filmist, vaid elust, kus kangelane lõpuks lubas endale olla haavatav.
