Muusik Indrek Sarrap jagas sotsiaalmeedias kurba uudist, teatades, et tema isa August Sarrap on lahkunud. Südamlikus postituses meenutas ta isa kui sooja südamega, alati toetavat ja elurõõmsat inimest, kelle elu suurimaks kireks oli muusika.
Indreku sõnul saatis muusika tema isa kogu elu. August Sarrap mängis kontrabassi ja mandoliini ning töötas aastate jooksul mitmes tuntud kollektiivis ja asutuses. Tema muusikutee viis teda Estonia teatrisse, legendaarsesse Moskva kohviku ansamblisse koos Oleg Sapožniniga, perekonnaseisuameti pulmaorkestrisse ning Otsa kooli, kus ta õpetas kontrabassi.

Ka hilisematel eluaastatel jäi ta muusikale truuks. Ta tegutses aktiivselt Oleviste kirikus, Viimsi huvikeskuses, Tallinna sotsiaalkeskuses, Saku Mandoliinides ning mitmes ansamblis, nende seas Vanaisad, Heli-Neli ja Liivabänd. Indrek tänas kõiki inimesi, kes tema isa kõrval neil aastatel olid ning aitasid tal teha seda, mida ta kõige rohkem armastas.
Lisaks isiklikele mälestustele otsustas Indrek rääkida ka sellest, mis viis tema isa lahkumiseni. Ta tunnistas, et on sageli mõelnud, miks surma põhjuseid avalikkuse eest varjatakse, ning soovis oma pere kogemust jagades juhtida tähelepanu tervise kontrollimise olulisusele.
Tema sõnul hakkas isa juba mõnda aega tagasi vähem sööma ning kurtis väiksemaid tervisemuresid, kuid esialgu arvati, et probleem on seotud songaga. Alles hilisemad uuringud näitasid, et tegelik põhjus oli märksa tõsisem – neljanda staadiumi soolevähk, mis oli selleks ajaks juba kaugele arenenud.
Indrek kirjeldas, et haiguse kulg oli kiire ning mõne kuu jooksul tuli perel teha valus hüvastijätt. Ta avaldas lootust, et nende lugu paneb inimesi oma lähedaste tervist tähelepanelikumalt jälgima ning ka väiksemate kaebuste korral õigel ajal uuringutele pöörduma.
Postituse lõpetas ta liigutavate sõnadega, jättes isale viimase hüvastijätu. „Jääme sind igatsema, kallis issi. Head teed sulle sinna!“ kirjutas ta, meenutades ka isa viimast humoorikat žesti oma lapselapsele – sõbralikku rusikapuudutust ehk „nukke“, mis jäi perele kalliks mälestuseks.