Näitleja Piret Krummi elu on pärast lapse sündi põhjalikult muutunud. Värske ema rääkis avameelselt, milliseid uusi tundeid on emadus endaga kaasa toonud ning miks võib tänapäeva naine tunda survet isegi siis, kui püüab anda endast parima.
Veel mõni aasta tagasi seisis Piret täiesti uue eluetapi lävel. Nüüd on tema laps juba pooleteiseaastane ning näitlejale endale tundub, et aeg on möödunud uskumatult kiiresti.
Kõige suurema muutusena on Piret märganud, kui keeruliseks võib muutuda tasakaalu leidmine töö ja pere vahel. Ükskõik kumma kasuks parasjagu otsustada, võib peas kiiresti tekkida tunne, et tegelikult peaks olema hoopis kusagil mujal.
„Kui kodus oled, on süümepiin, miks ma tööd ei tee, ja kui oled tööl, on süümepiin, miks ma kodus ei ole,“ kirjeldas Krumm olukorda.
Just selline pidev sisemine vastuolu on üks teemasid, mida näitleja soovib nüüd ka laval käsitleda. Peagi toob ta publiku ette monotüki „Maailma parim halb ema“, milles vaadeldakse emaduse erinevaid külgi – nii rõõme kui ka keerulisemaid hetki, millest alati avalikult ei räägita.
Krummi sõnul võib emadusega kaasneda surve olla pidevalt justkui ideaalne. Ootused võivad tulla ümbritsevast maailmast, kuid sama tugevad võivad olla nõudmised, mida ema iseendale esitab.
Sellises olukorras võivad süümepiinad tekkida peaaegu sõltumata tehtud valikust. Kodus olles võib mõte liikuda tööle ja tegemata jäänud ülesannetele, tööl olles aga lapsele ja perele.
Piret vaatab neid vastuolusid ka huumori kaudu. Juba monotüki pealkiri mängib mõttega, et soov olla „maailma parim ema“ võib väga kergesti põrkuda tundega, et tegelikkuses ei vasta inimene enda seatud ootustele.
Emaks saamine pole seega muutnud ainult Krummi igapäevast elu, vaid andnud talle ka uue loomingulise teema. Isiklikest kogemustest sündinud mõtted jõuavad nüüd lavale ning puudutavad küsimust, millega võivad samastuda paljud lapsevanemad: kuidas leppida sellega, et kõike korraga ja täiuslikult teha pole võimalik?
