Näitleja Henessi Schmidt on võtnud enda kanda hoopis teistsuguse rolli – Halliku maanaiste seltsi eestvedajana aitab ta päästa vana koolimaja ning soovib samal ajal anda kohalikule külaelule uut hoogu. Tema jaoks pole eesmärk üksnes vana hoone renoveerimine, vaid ka inimeste taas kokku toomine.
Henessi huvi kohaliku elu ja ajaloo vastu sai alguse tema talu vanadest kohapäevikutest. Neisse on talletatud kunagiste elanike mõtteid, tegemisi ja igapäevaelu, mis tekitasid temas veelgi tugevama sideme paiga ning selle looga.
Maanaiste seltsi juurde jõudis näitleja aga üsna juhusliku kohtumise kaudu. Külas asub allikas, kust Henessi käis vett võtmas, ning seal kohtus ta naisega, kes oli varem Halliku maanaiste seltsi eest vedanud.
„Tema ütles, et mina nüüd pean tulema, palju ei pea tegema, aga et vähemalt vana koolimaja alles jääks,“ meenutas Schmidt talle tehtud ettepanekut.
Sellest kohtumisest kasvas välja märksa suurem ettevõtmine. Üheskoos hakati mõtlema, kuidas ühendada kohalikke inimesi nii, et neil tekiks rohkem põhjuseid omavahel suhelda ja üksteist aidata.
Üheks lahenduseks sai ühine külakaart. Iga talu sai sinna märkida oma asukoha, kontaktandmed ning selle, millise abi või asja järele võib nende juurde pöörduda.
„Sinna sai kirja, kellel on traktor, kellel on kanad, kukeseene kohad pandi kirja,“ rääkis Henessi muheledes.
Tema jaoks peitubki sellises omavahelises suhtluses maaelu üks suurimaid võlusid. „Minu jaoks on see külaelu suur väärtus,“ tõdes ta.
Samal ajal käib töö vana koolimaja päästmise nimel. Renoveerimine pole olnud sugugi lihtne ning osa töid tuli maanaistel ise ette võtta. Näiteks osutus antiikkrohvimine esialgu arvatust nii aja- kui ka rahamahukamaks.
„Mõningaid töid pidi ka ise tegema, sest antiikkrohvimine nõudis rohkem aega ja eelarvet, kui me olime plaaninud,“ selgitas Schmidt.
Praktilise töö käigus on Henessi omandanud juba sedavõrd palju uusi oskusi, et võiks enda sõnul nüüd lausa antiikkrohvimise töötuba korraldada.
Koolimaja valmimisega ei taha ta aga ettevõtmisele punkti panna. Henessi soovib, et taastatud hoone ei jääks pärast suurt tööd tühjalt seisma ega avaks uksi ainult mõnel üksikul korral aastas.
Ühe ideena on tekkinud võimalus rajada sinna residentuur, kus inimesed saaksid kogeda teadlikult aeglasemat elu. „Tekkis mõte luua siia residentuurivõimalus, kus on aeglane elu, peab pliidi peal süüa valmistama ja kopsikupesu tegema,“ kirjeldas Schmidt.
Nii võib kunagine koolimaja saada tulevikus täiesti uue ülesande. Henessi jaoks tähendab kogu ettevõtmine aga midagi enamat kui ühe vana hoone kordategemist – see on võimalus hoida alles kohaliku paiga lugu ning luua külaelanikele taas koht ja põhjus kokku tulla.
