Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on mõne kunstniku spetsiaalselt loodud näitusepaigaga. Tegelikult on see päris kodu, mille peaaegu iga nurk on aastakümnete jooksul kaetud erakordse värvilise mosaiigiga.
Kõige üllatavam on see, et hiiglaslik ettevõtmine ei alanud sugugi plaaniga terve maja ümber kujundada. Kõik sai alguse 1952. aastal täiesti tavalisest köögiremondist.
Tähelepanu keskmesse sattus vana kraanikauss. Selle asemel et see lihtsalt välja vahetada, tekkis mõte anda esemele uus välimus. Kraanikausi pind kaeti tsemendi abil väikeste värviliste kildudega.
Tulemus osutus sedavõrd põnevaks, et ühe esemega enam piirduda ei tahetud. Tasapisi hakkasid samasugused detailid ilmuma köögi teistesse nurkadesse ning sealt liikus looming edasi ülejäänud majja.
Materjali kogunes aja jooksul järjest juurde. Katkised taldrikud, kruusid ja muud nõud puhastati hoolikalt ning nende eri värvi ja kujuga tükid said täiesti uue otstarbe.
Lisaks nõukildudele kasutati kujunduses klaasitükke, merekarpe ja muid dekoratiivseid elemente. Neid kombineerides tekkisid seintele värvikad mustrid ja kujundid, mis muutsid iga pinna kordumatuks.
Peagi polnud enam tegemist lihtsalt sisekujundusega. Mosaiik levis majast välja ning jõudis hoovi, aias asuvate ehitiste ja teiste väiksemate detailideni. Isegi koerakuut sai endale sama erakordse välimuse.
Aastatega muutus projekt üha suuremaks. Ümbruskonna inimesed hakkasid kaasa aitama ning tõid juurde esemeid, mida sai mosaiigi valmistamisel kasutada.
Kõige hämmastavam on ettevõtmise kestus. Maja kujundamine ei võtnud mõnda nädalat ega isegi paari aastat – töö jätkus ligikaudu pool sajandit.
Selle aja jooksul muutus kunagine tavaline elamu peaaegu täielikult. Seinad, laed, mööbel ja õueala hakkasid moodustama ühe suure värvikireva terviku, kus isegi kõige väiksemad detailid väärivad lähemalt vaatamist.
Ka pärast algse looja surma ei lastud aastakümnete pikkusel tööl kaduda. Mosaiike hakati hoolikalt restaureerima ning maja erilist välimust säilitati võimalikult algupärasena.
Tänapäeval on sellest saanud paik, mida käiakse uudistamas just selle uskumatute detailide pärast. Lähedalt vaadates võib mosaiigist leida lugematul hulgal erinevaid värve, kujundeid ja kunagiste esemete fragmente.
Kõige põnevamaks jääb siiski maja muutumise lugu. Üks vana kraanikauss, üks ootamatu idee ja aastakümneid kestnud loominguline töö olid piisavad, et täiesti tavalisest kodust saaks midagi, mida on raske ühe pilguga lõpuni haarata.
