Esmapilgul võib see tunduda lihtsalt suure kasvuhoonena, nagu neid leidub aiandites või taludes. Kuid lähemalt vaadates avaneb hoopis teistsugune pilt – läbipaistva klaaskesta sees asub täiemahuline kahekorruseline kodu.
Selle ebatavalise lahenduse taga on arhitekt Margit-Christine Solibakke Kleve, kes projekteeris kogu kompleksi oma pere jaoks. Idee ei sündinud juhuslikult, vaid väga selge eesmärgiga: luua kodu, kus eluruum ja loodus ei oleks eraldi, vaid toimiksid ühe tervikuna, pikendades samal ajal ka kasvuperioodi.
Inspiratsioon tuli Põhjamaade arhitektuurist, kus on katsetatud maja ja kasvuhoone ühendamist üheks süsteemiks. See mõte jäi arhitektile tugevalt meelde ning lõpuks otsustas ta selle kohandada oma pere elustiili ja vajadustega sobivaks.
Tulemuseks on muljetavaldav ehitis. Umbes 12 meetri kõrgune klaaskonstruktsioon katab üle 370 ruutmeetri ning selle sisse mahub peaaegu samas suuruses eluruum. Kuigi klaasist kest püstitati kiiresti, nõudis maja siselahendus põhjalikku planeerimist ja täpset ehitustööd.
Väljast on elamu lihtsa joonega ja tumepunase fassaadiga, mis meenutab traditsioonilisi põhjamaiseid maju. Sees on aga kasutatud tänapäevaseid lahendusi – kütteks kasutatakse kohalikku energiat, vesi tuleb oma kaevust ning reovesi puhastatakse eraldi süsteemiga.
Kasvuhoone osa mängib kogu projekti juures võtmerolli. See loob eraldi mikrokliima, kus on võimalik kasvatada viinamarju, tsitruselisi, viigimarju ja teisi taimi, mis välitingimustes ellu ei jääks. Ka külmadel kuudel püsib sees temperatuur umbes +20 kraadi juures, samal ajal kui väljas valitseb talv.
Elamu siselahendus on jagatud funktsionaalselt. Esimesel korrusel asuvad lastetoad, köök koos töö- ja raamatunurgaga ning vannituba. Ülemisel korrusel on magamistuba, külalistetuba ja elutuba, mis pakuvad rohkem privaatsust ja avarust.
Erilise lisana on katusele rajatud terrass, mis toimib aastaringse ajaveetmiskohana. Seal saab puhata, külalisi vastu võtta või lihtsalt vaadet nautida. Vajadusel on võimalik klaaspaneele avada, et lasta värske õhk kogu ruumi.
Viimistluses on rõhk praktilisusel. Näiteks põrandad on kaetud mikrotsemendiga, mis talub hästi niiskust ja mustust. Samal ajal on igal toal oma iseloom ning lastel on olnud vabadus oma ruume ise kujundada. Kogu projekti üks keskseid elemente on siiski talveaed, mis ühendab endas nii kasvatamise kui ka elamise funktsiooni.
See klaasist kodu näitab, kuidas arhitektuur võib nihutada tavapärase elamise piire. Tegemist ei ole ainult majaga, vaid tervikliku keskkonnaga, kus loodus ja igapäevaelu eksisteerivad samas ruumis.
