Kõik nägid vana alajaama, nemad aga tulevast kodu: pärast ümberehitust on hoonet raske ära tunda

Vanast tööstushoonest unistuste kodu loomine nõuab julgust ja kujutlusvõimet. Austraalias elav Bartkeviciuse pere otsustas just sellise väljakutse vastu võtta, kui nende teele sattus mahajäetud elektrialajaam.

Esmapilgul polnud vanas hoones kuigi palju sellist, mis meenutanuks hubast pereelamut. Mark nägi selles aga kohe potentsiaali ning oli veendunud, et just sellest kohast võiks saada nende pere uus kodu.

Oluline oli seegi, et osa hoone põhikonstruktsioonidest, sealhulgas fassaad ja põrandad, olid säilinud piisavalt hästi. See andis võimaluse vana maja iseloomu alles hoida, kuid samal ajal selle sisemus täielikult uueks kujundada.

Pere oli valmis renoveerimisega alustama, kuid enne ehitust tuli läbida pikk dokumentide vormistamise protsess. Vajalikud kooskõlastused võtsid tervelt kaks aastat.

Ootamise ajal pere siiski käed rüpes ei istunud. Nad leidsid disaineri ja ehitajate meeskonna ning panid paika projekti, mille järgi pidi kunagisest tehnilisest hoonest saama valgusküllane ja tänapäevane elamu.

Kui vajalikud load lõpuks olemas olid, algas suur muutus. Hoone fassaadile lisati suured panoraamaknad, mis tõid endistesse tööstusruumidesse rohkelt loomulikku valgust. Katusele paigaldati ka päikesepaneelid.

Sisemuses lubasid omanikud endale rohkem julgeid lahendusi. Karen oli kaua unistanud rohelisest vannitoast, kuid polnud varem söandanud seda ideed ellu viia. Uues kodus otsustas ta siiski katsetada ning vannitoa üheks peamiseks tunnuseks sai sügav smaragdroheline toon.

Elutoas valiti rahulikum suund. Valged, pruunid ja hallid toonid ühendati puitmööbliga, et endise alajaama industriaalset olemust tasakaalustada kodusema atmosfääriga.

Pere üheks lemmikpaigaks kujunes terrass. Sealt avaneb avar vaade ümbrusele ning just seal meeldib omanikele koos aega veeta ja teed juua.

Kogu projekt polnud odav. Väidetavalt ulatusid rekonstrueerimise ja renoveerimise kulud ligikaudu poole miljoni dollarini. Bartkeviciuse pere jaoks oli tulemus aga seda väärt – mahajäetud alajaamast sai kodu, mida nad olid endale ette kujutanud juba vana hoonet esimest korda nähes.