Paljud arvavad, et mida rohkem soojustusmaterjali maja konstruktsioonidesse lisada, seda soojemaks hoone automaatselt muutub. Tegelikult on soojustuse ülesanne teine: see ei tekita soojust, vaid aeglustab soojuse liikumist ühest keskkonnast teise.
Lihtsa näite saab tuua talveriietega. Paks jope ei tekita ise soojust, vaid aitab vähendada keha toodetud soojuse kadu. Hoone soojustus töötab sarnasel põhimõttel – õigesti paigaldatud materjal vähendab soojuskadu ning aitab siseruumides soovitud temperatuuri kauem säilitada.
Seetõttu pole oluline ainult soojustuse paksus. Sama tähtsad on materjali õige valik, konstruktsiooni ehitus, niiskusrežiim, õhupidavus ja külmasildade vältimine. Valesti tehtud töö võib loodetud tulemuse asemel põhjustada hoopis uusi probleeme.
1. Seestpoolt soojustamine ilma terviklahenduseta
Mõnes hoones võib sisemine soojustamine olla võimalik, kuid seda ei tohiks teha läbimõtlematult. Soojustuse lisamine muudab seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi ning vale lahenduse korral võib konstruktsiooni sisse tekkida kondensatsioonioht.
Tagajärjeks võivad olla niiskuskahjustused, hallitus või viimistluse riknemine. Seetõttu tuleks enne sisemist soojustamist hinnata kogu konstruktsiooni ehitusfüüsikat, mitte lihtsalt katta külm sein isolatsioonikihiga.
2. Ainult osa konstruktsioonist saab soojustatud
Teine levinud probleem on ebaühtlane soojustamine. Kui üks osa seinast või mõni liitekoht jääb tähelepanuta, võivad tekkida külmasillad.
Nende kaudu liigub soojus intensiivsemalt ning sisepinna temperatuur võib lokaalselt langeda. Seetõttu tuleb soojustamisel pöörata tähelepanu tervikule – seintele, katusele, põrandatele, akende ümbrusele ja konstruktsioonide liitekohtadele.
3. Vundamenti soojustatakse valel eesmärgil
Vundamendi puhul sõltub sobiv lahendus vundamendi tüübist, pinnasest, kliimast ja sellest, kas tegemist on köetava hoonega.
Soojustus võib aidata vähendada soojuskadu ning teatud konstruktsioonides mõjutada külmakergete riski, kuid see ei asenda korralikku drenaaži ega hüdroisolatsiooni. Seetõttu pole olemas ühte universaalset vundamendi soojustamise lahendust, mis sobiks igale majale.
4. Veranda või juurdeehituse puhul loodetakse ainult soojustusele
Külmas kliimas võib probleemseks osutuda ka madala vundamendiga veranda või muu juurdeehitus. Pelgalt isolatsioonikihi lisamine ei lahenda konstruktsiooni liikumise või külmakerkega seotud probleeme.
Siin tuleb arvestada vundamendi lahenduse, pinnase, vee ärajuhtimise ja kohaliku külmumissügavusega. Sobiv konstruktsioon tuleb valida konkreetsete tingimuste järgi.
5. Torude ümber pannakse juhuslik isolatsioon
Torude külmumise vältimiseks kasutatakse samuti soojustust, kuid ainult isolatsioonist ei pruugi alati piisata. Kui toru asub väga külmas keskkonnas piisavalt kaua, võib selle temperatuur lõpuks ikkagi ohtlikult madalale langeda.
Oluline on kasutada konkreetseks otstarbeks sobivaid materjale ning arvestada toru asukoha, paigaldussügavuse ja külmaperioodi pikkusega. Vajaduse korral kasutatakse ka muid külmumiskaitse lahendusi.
Kõige olulisem õppetund on lihtne: soojustus ei ole soojusallikas, vaid soojusvoogu piirav kiht. Hästi projekteeritud ja korrektselt paigaldatud soojustus võib oluliselt vähendada hoone energiakadu, kuid juhuslikult isolatsioonimaterjali lisamine ei taga veel head tulemust.
Suuremate soojustustööde puhul tasub lahendus enne ehitamist spetsialistiga läbi arutada, sest valesti paigutatud soojustuse hilisem parandamine võib osutuda märksa kallimaks kui algusest peale korralikult tehtud töö.
