Hispaanias Castromão vanas maapiirkonnas seisab maja, mis näitab suurepäraselt, kui põneva tulemuse võib anda ajaloolise arhitektuuri ja tänapäevaste lahenduste ühendamine. Kunagisest mahajäetud külamajast kujundati põhjaliku renoveerimise käigus moodne 150-ruutmeetrine kodu.
Kahele korrusele jaotatud hoone puhul oli üheks olulisemaks ülesandeks varem eraldi seisnud majaosade ühendamine. Keskne hooneosa seoti ühelt poolt läänepoolse osaga, teiselt poolt viib aga puidust sild üle sisehoovi lõunapoolsesse tiiba. Nii tekkis kolme eraldiseisva osa vahel mugav ühendus ning liikumine maja esi- ja tagaosa vahel muutus märksa lihtsamaks.
Sama läbimõeldud põhimõtet järgib ka interjöör. Teisele korrusele paigutati privaatsemad ruumid – magamistoad ja vannituba. Alumine korrus jäeti seevastu pere ja külaliste ühisteks hetkedeks.
Köök ja elutuba moodustavad avatud terviku, kus saab süüa teha, puhata ja ühiselt aega veeta. Avar eluruum on kavandatud nii, et seal tunneks end mugavalt nii tavalisel pereõhtul kui ka suurema seltskonna kogunemisel.
Renoveerimisel ei soovitud aga vana maja iseloomu uute lahenduste alla peita. Enne tööde alustamist uuriti olemasolevat hoonet põhjalikult ning võimalikult palju väärtuslikke ajaloolisi detaile otsustati säilitada.
Erilist tähelepanu said vanad kiviseinad. Need puhastati ja restaureeriti, nii et kivi loomulik tekstuur jäi ka uuenenud kodus nähtavale. Just need seinad loovad tugeva kontrasti kaasaegsemate elementidega ja meenutavad maja pikka ajalugu.
Ka katusematerjali valikul arvestati ümbrusega. Katus kaeti kohaliku musta kiltkiviga, mis sobitub piirkonna maastiku ja traditsioonilise arhitektuuriga ning seob uuendatud hoone visuaalselt selle ajaloolise keskkonnaga.
Lõpptulemus ei püüa vana külamaja tundmatuseni muuta. Vastupidi – kunagise hoone iseloom on alles jäetud, kuid sellele on lisatud tänapäevase kodu mugavus ja funktsionaalsus. Mahajäetud majast sai nii omanäoline elupaik, kus vana ja uus eksisteerivad kõrvuti.
