Tšellist Silvia Ilves-Nõmmiku elus on perekond alati olnud väga tähtsal kohal. Ta kasvas ise kuuelapselises peres koos viie õega ning teadis enda sõnul juba 16-aastaselt, et soovib kunagi ka enda ümber palju lapsi.
Silvia lapsepõlvekodu oli rahvarohke ja seal tuli õppida kõike jagama. Kuus õde mahtusid kahte magamistuppa, kodused kohustused jagati omavahel ära ning isegi Barbie-nukk oli kõigi peale üks. Ometi meenutab Silvia sellest ajast eelkõige tunnet, et kunagi ei pidanud üksi olema – alati oli keegi lähedal.
Just selline koos kasvamise kogemus tekitas temas varakult soovi luua tulevikus ka endale suur pere. Tänaseks on sellest kunagisest unistusest saanud tema igapäevane elu.
Oluline osa Silvia lapsepõlvest oli ka muusikal. Kõik kuus õde pandi pilli õppima ning kodus valitses üsna kindel päevakava. Muusikaharjutuste kõrval tuli ära teha ka majapidamistööd ja muud kohustused.
Paljusid samu põhimõtteid kannab Silvia nüüd edasi oma laste kasvatamisel. Tal on neli poega ning nende muusikaõpingutes aitavad kaasa ka Silvia õed. Nii on lapsepõlves tekkinud tugevast õdede sidemest kujunenud aastatega tugivõrgustik, millele saab toetuda ka järgmine põlvkond.
Praegu moodustavad Silvia ja tema abikaasa Marek Nõmmik suure kärgpere. Lisaks Silvia neljale pojale kuuluvad perre Mareku kaks last ning peagi lisandub veel üks pisike – Silvia ja Mareku esimene ühine laps.
Kuigi muusika on Silvia elus endiselt väga olulisel kohal, pole tal enda sõnul kahtlustki, milline roll on kõige tähtsam. „Muusika on mu suur armastus, aga pere ja lapsed on alati number üks,“ rõhutab ta.
Oma kodus soovib Silvia edasi anda ka neid väärtusi, mille ta sai kaasa enda vanematelt. Eriti tähtsaks peab ta tingimusteta armastust, töökust ja tunnet, et kodu on koht, kus pereliikmed üksteist toetavad.
Nii on Silvia praeguses elus palju tuttavat tema enda lapsepõlvest – suur pere, muusika ja lähedased inimesed ümberringi. Kunagine 16-aastase tüdruku soov on aastatega muutunud reaalsuseks ning peagi algab nende suure pere jaoks taas täiesti uus peatükk.
