Hollandi põhjaosas Wirdumi linnas asub erakordne minimaja, mille välimus reedab, et tegemist pole sugugi tavalise elamuga. Hoone ajalugu ulatub 1920. aastatesse, mil vanadest tellistest rajatud väike ehitis töötas trafoalajaamana ja varustas ümbruskonda elektriga.
Kõigest 4,5 × 4,5 meetri suurune hoone täitis oma algset ülesannet kuni 1990. aastateni. Pärast seadmete eemaldamist jäi see aga enam kui kolmeks aastakümneks kasutuseta ning näis, et väikesel tehnilisel ehitisel pole enam erilist tulevikku.
Kõik muutus, kui uus omanik sai hoone enda valdusse vaid ühe euro eest. Lammutamise asemel nägi ta vanades tellisseintes võimalust ning otsustas mahajäetud alajaama muuta stiilseks ja mugavaks külalistemajaks.
Ümberehituse juures oli oluline säilitada võimalikult palju hoone algupärast iseloomu. Sissepääsuga fassaad jäeti suures osas endiseks, kuid ülejäänud kolmele küljele loodi uued avad ja lisati erkeraknad. Tänu sellele pääseb varem üsna pimedasse hoonesse nüüd palju rohkem päevavalgust.
Uued väljaulatuvad osad ehitati metall- ja puitkonstruktsioonidest ning kaeti teraspaneelidega. Nende kujundus meenutab vana trafo jahutusribisid, sidudes nii moodsa arhitektuuri hoone kunagise otstarbega. Metallpinnad aitavad ühtlasi seinu ilmastiku eest kaitsta.
Vanad tellised puhastati ja töödeldi niiskuse eest kaitsva vahendiga. Uuendati ka katus ning vihmaveesüsteem. Erilise detailina säilitati punane sissepääsuuks koos vanaaegsete hingedega, mis annab majale jätkuvalt ajaloolise ilme.
Interjööris jäeti alles ja restaureeriti originaalsed põrandaplaadid. Seintele ja lakke lisati heledat kasevineeri, mille kõrval paistavad moodsad kommunikatsioonid ja sisustuselemendid eriti efektselt välja.
Piiratud pind sundis iga ruutmeetrit nutikalt kasutama. Ühest erkerist kujundati vannituba, mida saab ülejäänud eluruumist libiseva vaheseinaga eraldada.
Hoone kõrge lagi võimaldas rajada ka vahekorruse, kuhu paigutati kaheinimesevoodi. Sinna viiv trepp on samuti ruumisäästlik – kui seda parasjagu vaja pole, saab selle seina äärde nihutada ning alumisel korrusel tekib rohkem liikumisruumi.
Üllatav lahendus leiti ka vanale korstnale. Suurem osa sellest eemaldati, kuid ülemine osa säilitati ning muudeti valgustunneliks. Nüüd pääseb selle kaudu interjööri loomulik valgus ja avaneb vaade taeva poole.
Kunagisest mahajäetud trafoalajaamast sündis nii pisike, kuid funktsionaalne külalistemaja, mida ümbritsevad maalilised põllud ja kanalid. Kõige tähelepanuväärsem on aga see, kuidas vana tööstushoone iseloom pole renoveerimise käigus kadunud – see on ühendatud moodsa ja läbimõeldud sisekujundusega.
