Pikka aega ei pidanud ma aias ringi liikuvaid sipelgaid kuigi suureks probleemiks. Mõni sipelgarada peenra kõrval tundus täiesti süütu. Ühel hetkel märkasin aga, et koos sipelgatega oli taimedel järjest rohkem lehetäisid ning putukate liikumist võis näha juba mitmel pool aias.
Siis hakkasin otsima võimalusi, kuidas nende arvukust vähendada. Kõige olulisem tähelepanek oli, et ainult nähtavate sipelgate peletamisest ei pruugi piisata. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, miks nad konkreetsesse kohta kogunevad.
Esmalt kontrolli lehetäisid
Sipelgate ja lehetäide vahel on tihe seos. Lehetäid eritavad suhkrurikast mesikastet, mida sipelgad toiduna kasutavad, ning sipelgad võivad omakorda lehetäisid looduslike vaenlaste eest kaitsta.
Seetõttu tasub üle vaadata roosid, sõstrad, paprikad, maasikad ja teised taimed, kuhu lehetäid sageli kogunevad. Kui lehed on kleepuvad või nende alaküljel on näha lehetäisid, tuleks kõigepealt selle probleemiga tegeleda.
Samuti aitab aia korrashoid: eemaldada toidujäägid, korjata ära maha kukkunud magusad viljad ning vältida kohtades, kus see võimalik, pidevalt seisvat niiskust.
1. Sinep sipelgaradade juures
Üks lihtsamaid rahvapäraseid võtteid on kuiva sinepipulbri kasutamine. Seda puistatakse sipelgate liikumisteede ja kohtade ümber, kus neid kõige rohkem märgatakse.
Tugev lõhn võib nende tavapäraseid liikumisteid häirida. Tasub aga arvestada, et selline võte pigem peletab sipelgaid ega garanteeri kogu koloonia kadumist.
Algse õpetuse järgi soovitatakse kasutada ka äädikat ja keevat vett, kuid siin tuleb olla ettevaatlik: keev vesi võib kahjustada taimede juuri ja mullas elavaid kasulikke organisme ning äädikas võib taimi kõrvetada ja muuta pinnase omadusi. Neid ei tasu valada taimede ega ehituskonstruktsioonide lähedusse.
2. Magusad söödad
Teise võimalusena kasutatakse sipelgate ligimeelitamiseks magusat sööta. Kodustes õpetustes kohtab sageli suhkru ja pärmi segu, mis asetatakse väikestes anumates sipelgate liikumisteede lähedusse.
Siin tasub siiski teada, et väide, nagu pärm hävitaks sipelgakoloonia seestpoolt, pole kuigi usaldusväärselt tõendatud. Kui eesmärk on kolooniat päriselt kontrollida, on selleks mõeldud sipelgasöödad tavaliselt prognoositavam lahendus.
Oluline on asetada kõik söödad nii, et lapsed ja koduloomad neile ligi ei pääseks.
3. Lõhnabarjäär probleemsetes kohtades
Kolmas võimalus on proovida tugevaid aroome. Piparmündi-, nelgi- või lavendlilõhna kasutatakse sageli kohtades, kust soovitakse sipelgaid eemale hoida.
Näiteks võib lõhnaallika paigutada terrassi, ukse või mõne muu sipelgate tavapärase liikumistee lähedusse. Eeterlikke õlisid ei tasu aga kontsentreeritult otse taimedele valada.
Selline lahendus võib aidata sipelgate liikumist häirida, kuid enamasti pole tegemist püsiva lahendusega. Kui lõhn kaob, võivad putukad tagasi tulla või lihtsalt uue tee leida.
Kõige tähtsam on põhjus üles leida
Kui sipelgad ilmuvad pidevalt tagasi, tasub ühe päeva jooksul teha kogu aias põhjalikum kontroll. Vaata üle nende rajad, võimalikud pesakohad ja lehetäidega taimed ning eemalda ligipääsetavad toiduallikad.
Mõne päeva pärast kontrolli samu kohti uuesti. Kui sipelgate tegevus jätkub, tähendab see tõenäoliselt, et koloonia asukohta pole kõrvaldatud või on läheduses teine pesa.
Eriti ettevaatlik tasub olla juhul, kui sipelgad tegutsevad terrassi, sillutise või hoone konstruktsioonide juures. Sellisel juhul võib juhuslike koduste segude kasutamise asemel olla mõistlik valida konkreetsele sipelgaliigile ja kasutuskohale mõeldud tõrjevahend.
Üks imelahendus ei pruugi sipelgaid ühe päevaga kogu aiast kõrvaldada. Kõige parema tulemuse annab tavaliselt põhjuste kõrvaldamine, lehetäide kontrolli all hoidmine ja vajadusel sihipärase tõrje kasutamine.
