Arbuusihooajal võib turulett olla lookas suurtest ja ahvatlevatest viljadest, kuid kõige keerulisem küsimus tekib alles nende ees seistes: milline arbuus on seest tõeliselt magus ja mahlane? Ainult ilusa koore järgi otsustada ei tasu, sest küpsusest võivad märksa rohkem rääkida mõned vähem silmatorkavad detailid.
Esimesena tasub uurida arbuusi koort. Täiuslikult sile ja tugevalt läikiv vili ei pruugi olla parim. Küpse arbuusi koor on sageli pigem matt. Pruunikad karedad jooned ja armilaadsed kohad ei tähenda tingimata, et vili oleks riknenud. Need võivad tekkida juba kasvamise ajal.
Mõnikord väidetakse, et niinimetatud pruun „ämblikuvõrk“ näitab head tolmeldamist ja seetõttu ka suuremat magusust. Seda ei tasu siiski kindla reeglina võtta, sest koore armistumist võivad mõjutada mitmed kasvutingimused.
Üks kasulikumaid vihjeid on arbuusi küljel asuv maapinnalaik ehk koht, millel vili kasvamise ajal lebas. Hästi küpsenud arbuusil on see tavaliselt kreemikas või kollakas. Väga hele, valkjas või rohekas laik võib viidata sellele, et vili koristati varem.
Järgmisena võib vaadata vart. Kuiv ja pruunikas vars võib olla üks küpsusele viitavaid märke, samas kui väga roheline vars võib tähendada, et vili koristati suhteliselt värskelt. Ka see pole siiski eksimatu test, sest vars võib pärast korjamist edasi kuivada.
Unustada tasub aga populaarne õpetus, mille järgi jagatakse arbuusid õiearmi suuruse põhjal „poisteks“ ja „tüdrukuteks“. Arbuusivili areneb emasõiest ning sellisel soolisel jaotusel pole botaanilist alust. Õiearmi kuju või suurus ei anna seega lihtsat vastust sellele, kas vili on magus.
Viimaseks võib kasutada vana koputamisnippi. Arbuusile sõrmenukkidega koputades otsitakse tavaliselt sügavamat ja resonantsemat heli. Väga tuhm heli võib viidata teistsugusele sisemisele struktuurile. Heli hindamine on aga üsna subjektiivne, mistõttu tasub seda kasutada pigem täiendava kontrollina.
Veel üks lihtne võte on võrrelda kahte ligikaudu sama suurt arbuusi. Kui üks tundub käes selgelt raskem, sisaldab see tõenäoliselt rohkem vett ning võib seetõttu olla mahlasem.
Ükski väline tunnus ei suuda magusat arbuusi sajaprotsendiliselt garanteerida. Kõige mõistlikum on vaadata mitut omadust korraga: vilja üldist seisukorda, maapinnalaiku, kaalu ja muid küpsusele viitavaid märke. Nii on märksa suurem võimalus, et kodus arbuusi lahti lõigates ootab ees mahlane ja maitsev üllatus.
