Naine avastas juhuslikult kohaliku konteinerplatsi juures vana polleri ja talle tuli pähe geniaalne idee! 🤔💬 Keegi enne ei andnud sellele teist võimalust, kuni meie kangelanna nägi selle viletsast välimusest kaugemale ja sai lõpuks kunstiteose! 👏😍 Seega, kui sul on vana ja näiliselt kasutu ese, ära anna alla! 🙌 Selle asemel anna sellele uus elu! 😎🤌 Selles artiklis näitan enne-pärast pilte! 👇
Kui oled kunagi mõelnud, mida vanast nõukogude mööblist teha, siis võta inspiratsiooni sellest uskumatust projektist! Naine nimega Catherine Gyrla, jagas oma viimast loomingut – hämmastavat ümberehitust nõukogude pollarist, mis oli kunagi prügimäele määratud.
Catherine’i sõnum:
Tere! Sellest on juba mõnda aega möödas, kui ma viimati ühte oma ümberehitusprojekti jagasin. Hiljuti sain valmis töö, mille üle ma olen väga elevil – vana nõukogude pollari ümberkujundamine. Leidsin selle kohalikust konteinerplatsist, kuhu sageli jäetakse ära visatud mööblit. Esmapilgul ei olnud see palju vaadata, kuid ma nägin selles nii palju potentsiaali.
Otsustasin selle oma maitse järgi isikupärastada ja muutsin selle oma kodu jaoks funktsionaalseks ja stiilseks esemeks. Esimene samm oli fassaadi täiustamine puuliistude liimimisega, et anda sellele tekstuuri ja iseloomu. Samuti vahetasin välja tagaseina ja lisasin riiuli, et muuta see praktilisemaks. Eemaldasin vana klaasi, kuid plaanin tulevikus lisada toonitud klaasist riiuli, mis annab sellele elegantse ja moodsa puudutuse.
Tüki korpus värviti Tikkurila värviga, täpsemalt Euro matt 3 viimistlusega, mis mul oli jäänud üle ühest teisest projektist. Fassaadide jaoks kasutasin värvi nimega „Frost“ – jahedat, rahustavat tooni, mis täiendab suurepäraselt teose uut disaini.
Otsustasin jätta jalad naturaalsesse puidu olekusse, andes neile maalähedase ilme. Puidu kaitsmiseks kandsin need üle Tikkurila impregneerimisvahendiga, mis tagab, et need jäävad hästi hooldatud ja säilinud. Uksele otsustasin käepideme lisamata jätta – osaliselt seetõttu, et minu arvates näeb see ilma selleta harmoonilisem välja, ja osaliselt seetõttu, et see avaneb suurepäraselt sellisena, nagu ta on. Küll aga lisasin sahtlile kindlasti nupu kujulise käepideme, sest leidsin, et see on funktsionaalsuse seisukohalt vajalik.
Ma olen vaimustuses sellest, kuidas see välja kukkus, ja nagu enne-pärast-piltidelt näha, on see maailma erinevus! See, mis oli kunagi vana, kulunud nõukogude poller, on nüüd ilus, uuendatud tükk, mis sobib minu koju suurepäraselt.
See projekt tõestab, et väikese loovuse ja vaeva näol saab isegi kõige vananenud ja unustatud esemed muuta millekski ilusaks ja funktsionaalseks. Kui sul on vana mööbel alles, ära loobu sellest veel – võib-olla ootab see oma ümberkujundamist!
