Mõnikord tulevad kõige kohutavamad avastused juhuslikult – asjadest, mis oleksid ammu unustatud pidanud olema. See mees ei osanud isegi aimata, et süütu leid minevikust toob tema perele kaasa tragöödia.
Ta leidis kasseti kirbuturult. Tema tähelepanu köitis tolmune karp, millel oli kulunud kiri „Kodu, 1997”. Ta oli alati armastanud vanu asju, uskunud, et neis peitub aja vaim. Naeratades viis ta ostu koju, otsustades koos abikaasaga korraldada „nostalgiline õhtu” ja vaadata, mis seal salvestatud on.
Aga rõõmu ei tulnud.
Kui kassett videomakki sisestati, ilmusid ekraanile kodused kaadrid. Esiteks tavaline perekond: lapsed mängivad õues, naine katab lauda, mees parandab autot. Kõik nägi välja armas ja süütu. Aga mida kauem nad vaatasid, seda külmemaks sai toas.
Ühel kaadril tundis naine end ära. Noor, naeratav, inimeste seltsis, keda ta oli ammu püüdnud unustada. Ta kahvatas, süda hakkas kiiresti lööma. Mees ei saanud aru, mis toimub, kuni nägi järgmist.
Ekraanil ei olnud ta üksi. Tema kõrval oli teine mees. Tema embused, tema naer, suudlused. Kõik see oli ilmselt filmitud mitte juhuslikult. Videokassett hoidis tema minevikku, mida ta oli hoolikalt oma praeguse pere eest varjanud.
Naine hüppas püsti, üritas telerit välja lülitada, kassetti välja tõmmata, aga oli juba liiga hilja. Mees oli juba kõike näinud. Toas valitses vaikus, mis oli valjem kui ükski skandaal.
„Kes see on?” küsis ta vaikselt.
Naine ei suutnud vastata. Pisarad, segased sõnad, vabanduste otsingud ei aidanud. Filmil oli kõik liiga selge.
Sellest hetkest alates läks nende elu lõhki. Mees ei suutnud andestada. Iga kord, kui ta oma naist vaatas, ilmusid tema silme ette kaadrid kassetilt. See, mis pidi jääma minevikku, naasis ja hävitas oleviku.
Lugu levis kiiresti sõprade ja naabrite seas. Ühed ütlesid: „See oli ammu, tuleb andestada.” Teised raputasid pead: „Kui ta varjas seda, siis varjab ta ka praegu.” Aga üks oli selge: üks juhuslik leid turult muutis õnneliku abielu varemeteks.
Nüüd hoiab ta seda kassetti kui reetmise sümbolit. Ta ütleb: „Ma arvasin, et mineviku saab maha matta. Aga selgus, et see leiab alati viisi tagasi tulla.”
