Vana maja ostmisega kaasneb sageli teadmine, et enne sissekolimist tuleb teha korralik remont. Üks Briti paar oli selleks valmis, kui nad soetasid avara Victoria ajastust pärit maja, mille interjöör oli aastatega selgelt vananenud.
Ühe esimese tööna otsustasid uued omanikud ette võtta esiku. Selle põrandat kattis vana vaip, mis ei sobinud nende tulevase kodu plaanidega ning tuli seetõttu eemaldada.
Vaipa üles võttes märkas paar aga selle all midagi ootamatut. Peidus oli vana dekoratiivne plaaditud põrand, mille mustrid viitasid sellele, et tegemist pole sugugi tavalise põrandakattega.
Lähemalt uurides selgus, et plaadid pärinesid Mintoni tehasest ning põrand oli rajatud 1875. aastal. Sama tootja dekoratiivseid plaate kasutati omal ajal mitmetes olulistes Suurbritannia hoonetes, sealhulgas Liverpooli St. George’i saalis.
Leiu väärtus muutis avastuse veel põnevamaks. Kirjelduse järgi võis üksik sarnane plaat oksjonil maksta kuni 700 naela, mistõttu oleks kogu säilinud põrand võinud olla märkimisväärse väärtusega.
Paar ei soovinud aga ajaloolisi detaile müüa. Selle asemel otsustasid nad, et ligi poolteist sajandit vana põrand väärib säilitamist ja sellest peaks saama renoveeritud kodu üks erilisemaid elemente.
Algas põhjalik restaureerimine. Töö osutus oodatust keerulisemaks, sest kadunud ja kahjustatud kohtade taastamiseks tuli suur osa plaatidest uuesti paika sättida.
Põranda korrastamisele kulus palju tunde, kuid järk-järgult hakkasid vanad värvid ja mustrid taas esile tulema. Kunagi vaiba alla peidetud pind muutus pärast taastamist esiku tõeliseks pilgupüüdjaks.
Paar jagas oma kodu renoveerimise käiku ja ajaloolise põranda taastamist ka sotsiaalmeedias. Lõpptulemust vaadates olid nad veendunud, et mahukas töö tasus ennast ära.
Nii tõi esialgu üsna tavalise remonditööna alanud vaiba eemaldamine päevavalgele ühe maja kõige väärtuslikuma ja ajaloolisema detaili.
